Kihiline pilt

 Täna tegin kihilise pildi.

Pildi parandamine

 Tere täna parandasin ma pilti.

 Selline oli see pilt enne

 Selline on see nüüd

Autoriõigused

 

https://search.creativecommons.org/search?q=sun

DISTANTSÕPE 2020

See töö ei olnud väga raske seda oli lõbus teha!😜

















Seda tööd oli lõbus ja lahe teha mulle väga meeldis see ülesanne.

Seda oli huvitav joonistada 

mulle väga meeldis neid töid teha seeoli huvitav ja väga lahe

11. Peatükk. Pöörane puhukus Parakatkus

Kui perel oli algamas viimane nädal otsustasid nad minna mustikale. kui nad metsas olid tuli sinna ka onu Ants. Kui isa ja onu Ants rääkisid kuulasid poisid pealt. Isa ja onu Ants rääkisid maja müümisest. Poisid olid jube õnnelikud, et maja nende omaks saab. Ning pere otsustas nädala vahetusel jälle tulla.

10. Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

Isa tahtis minna Tallinna, et telefoniga kirju vaadada kuid ta teadis, et pere ei tohi sellest teada. Ta ütles perele, et tal on neile üllatus. Kui ta kohale jõudis sai ta kurja kõne maksumaksialt.Siis ta mõistis, et selle pärast polnud küll mõtet Tallina tulla. Ta võttis söögikohas lastele emale ja endale midagi maitsvad ja sõitiski koju.

9. Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

Ühel päeval tahtsid johannes ja Volli mängida voolikuga. Kui nad vooliku käima panid ei tulnud sealt vett. Volli oli aga kuulnud et tavaliselt sellistel juhtudel pannakse õli. Volli aga teadis, et Hermiinel oli kunagi mootorrattas ja õli oli veel natuke järgi, nii otsustasid nad panna õli voolikusse. Kui aga pärast otsustas külla tulla onu Ants ja tahtis natuke külma kaevuvett, tuli sealt välja puhast õli. Onu Ants süüdistas selles Tapa endist sõiaväe lennujaama. Onu Ants pöördus vihaselt vallavanema juurde vallavanem võttis teisest kohtadest proove kuid neil oli puhas vesi

Kollaaž

8. Peatükk. Pööranepuhkus Parakatkus

Ühel päeval otsustas pere teha majas remonti. Ema hakkas aknaid putukatest puhastama, Volli hakkas trepi lõhkuma ning isa ja Johannes läksid poodi töö vahendeid ostma. Kui isa ja Johannes poest koju tulid, olid Volli ja ema oma tööd lõpetanud. Isa andis teistele ülesandeks sööki teha, isa aga hakkas aknaid värvima. Järgmisel päeval otsustas ta teha katuse korda selleks sõitsid nad vana hoone juurde ning võtsid sealt katuse kivid. ning õhtu poole saigi neil katus valmis. kui pere õhtul katust vaatas tundus neile nagu see oleks uus maja.

7.Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

Isa ja Johannes otsustasid minna Viitnajärve ujuma. Ema ja Volli jäid koju. Päeva pööle tulid nende maja juurde karud. Ema ja Volli üritasid karud ära ajada laulmisega kuid see ei õnnestunud. Siis tuli emal mõte, et võta pott ja pottikaas ja neid üksteise vastu lüüa, et karud ära ajada. See õnnestus. kui Johannes ja isa koju jõutsid rääkisid Volli ja ema kõik ära.

6. Peatükk.Pöörane puhkus Parakatkus.

Kui Johanes ühel päeval perega hiirt vaatas ütles ta et issanda loomaed on suur selle kohta küsis isa mis loomaed, sellepeale ütles Johannes et alguse on sellest juttu piiblis. siis tuli isal mõte teha ise puitust loomi aga kuna oli juba hilja otsusta ta teha seda hommikul. Isa otsis hommikul paraja oksa ning hakkas tegema, kahjuks sai tema ninasarvikutest ja muudest loomatest hoopis sead niiet ta otsustas õpetada lastele kuidas teha siga.

5. Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus.

Johannes ärkas ühel ööl, sest tundis jalgade juures siplemist, lõpuks otsustas ta püsti tõusta ja vaadata. Sealt jooksis välja hiir. Hommikul rääkis ta perele sellest nad otsustasid teha hiirele lõksu. Kuid kui nad nägid kui tark see hiir oli jätsid nad ta lemmikloomaks.

4.Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

volli hiilis vaikselt magava isa juurde ning kõditas ta nina. Isa aga pomises ainult läbi une. Järsku hüppaspüsti ning karjus ämblikud ründavad jälle. Kui pere oli ära söönud siis teatas isa, et oli eile lubanud, et täna lähevad Viitna järve ujuma. Kuid ema ei soovinud väga tulla ning siis pidid nad minema kolmekesi. Metsas leidsid nad marju, ja otsustasid jääda natukeseks sööma. Pärast kui nad edasi sammusid tuli neil väike vaidlus, sest lapsed arvasid, et selle kuuse juurest on õige tee minna, kuid isa arvas, et tuleb minna hoopis teise kuuse juurest. Lõpuks jäi ikka isa sõna peale ning nad sammusid isa kuuse poolt. Kuid nad eksisid ära ega teadnud kuhu minna. Isa helistas Johanese telefoniga emale ning ütles et ema peab neile järgi tulema. Kuid ema ei oskand sõita, lõpuks võtis ema julguse kokku ning sõitis nagu rallitaja. Pere jõudiski ilusti autosse ja rallitajale tuli tellimus et ta viiks pere Viitna järve.

3.Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

Isa ärkas järgmine päev kell pool kaks kõik olid juba üleval ema tegi kohvi ja sööki ja lapsed mängisid õues. Kui isa kohvi rüüpas küsis ta kuidas emale siin meeldib ema aga polnud väga erutunud kuid ütles et see tegelikult polegi nii hull.Ema soovis väga tube koristada et oleks mõnusam ja aga selleks pidi minema poodi ja tooma koristus asjad isa oli nõus ja ta läks. ta võttis Johhanese ratta ja hakkas minema. Paari kilomeetri peal väsis ta ära ning hakkas higistama kui ta pooodi jõudis ostis ta asjad ära ning hakkas minema kuid siis hakkas tal tagumikul väga valus, sest oli kaua istmel istunud, tal oli valida kas ta sõidab edasi püst asendis või käib rattas käe kõrval. Ta valis, et ta tuleb rattalt maha et enam nii valus poleks. Ja nii saigi pere koristama hakkata. Pärast koristamistotsustasid nad grillida. Kuid siis oli kell juba nii palju, et pere pidi magama minema. Isa aga ärkas öösel üles sest tundis sibamist need olid ämblikud kes rippusid laes ja ronisid kõikjal. Isa aga otsustas kõik välja viia ja nad ära koristada. See tal õnnestuski kõik ämblikud viis ta välja. Kui isa oli viimaks magama jäänud valis ta selleks leiva pätsi padjaks ja ämblik oli kudunud talle lõnga ümber tema.

2. Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

Isa suutis panna lapsed uskuma et, sealne puhkus tuleb ka väga äge. Lapsed tahtsid minna kuid siis tuli veel veenda ema. Ema nõustus ka lõpuks kuid oli ikka natuke nördinud et nad soojale maale ei lähe. Pere pakkis asjad ja nad võisid teele asuda. Pere jõudiski maja. Õhtu poole tahtis minna ema WC kuid majas seda polnud ning onu Ants oli öelnud et üle jäänud mugavused on õues. Isa ütles emale, et mine vaata kus see kastike on. Ema läks välja ning otsis kempsu, ta tegi ringi ümber maja kuid kempsust polnud märkugi, siis otsustas ta teha suurema ringi ja ta kutsus endale ka abiväe kuid ka nemad ei leidnud WC. Siis läksid hädalised isa juurde ja rääkisid et nemad seda ei leidnud isa helistas onu Antsule ning küsis et kus see kemps on? Ants ütles et ma olin teid ju hoiatanud ma ütlesin ülejäänud mugavused on metsas,see ei tähendanud et metsas on kemps vaid te peate käima metsas vetsus. Isa oli päris nördinud kuid siis tuli tal mõtte teha ise kemps kuna ta oli seda sõjaväes õppinud. Ja nii saigi isal kemps valmis, pere lubas emal seda kõige esimesena kasutada, sest ta oli pidanud kõige kauem ootama. kui ema vetsust ära sai ei olnud ta nii rõõmus kui isa lootis. Ema ütles kähku isale et kõnnib tädi Mari juurde. Kui ema Mari juurde jõudis ütles et isa oli teinud ise WC Mari kiitis, et on vast tubli mees kuid siis ütles ema et kui oli siina peale istund sai ta pinnu tagumiku. Tädi Mari aitas ema ning viis ta koju. Kui naad seda pärast vaatama läksid oli pott juba korras ja pere võis oma õhtut nautida.

1. Peatükk. Pöörane puhkus Parakatkus

See raamat räägib ühest perest, kes pole kunagi soojal maal käinud. Seal peres on kaks poissi, ema ja isa. Isa armastab väga koosolekuid pidada, sest tööl peab ta palju koosolekuid tegema. Täna on tal kavas rääkida millestki erilisest. Pere kavatseb sõita Hispaaniasse. Kuid isa polnud selles enam kindel kui ema ütles, et onu Ants ja tädi Mari ostsid uue maja. Nii otsustas ta et, nende suve puhkus tuleb hoopis Parakatkus.

Ühes väikses veidras linnas 12. Härra TuupPea

Härra TuupPea oli väiksena täiesti tavaline poiss, kuid ühel päeval tuli tal matemaatikas kontrolltöö. Ta ei osanud seda nii, et ta tuupis vastused endale pähe. Tal läks kontrolltöö hästi ja nii hakkaski ta endale asju pähe tuupima. Kuid ühel päeval otsustas ta ka lugeda ja see täitsa meeldis talle.

Ühes väikses linnas 11. Preili NuuksuNunnu

Preili NuuksuNunnu oli väga kaastundlik preili. Kui keegi oli kurb hakkas ka tema nutma. Ühel päeval nägi ta väikest konna kes istus tiigi ääres, väga külmas. Preili NuuksuNunnu võttis ta koju. Ta hakkas teda söötma kuid konn ei tahtnud, selle peale hakkas NuuksuNunnu nutma ja kui ta ta kätte võttis heitis konn oma hinge.

Ühes väikses veidras linnas 10. Härra RaamatuHull

Härra RaamatuHull armastas üle kõiuge raamatuid. Ta kogus raamatuid aga luges ta vaid väheseid talle lihtsalt meeldis kui tal neid oli. Tal olid kõikjal raamatud isegi vannis. Härra RaamatuHull soovis väga et ta saaks elada raamatu sees. Lõppuks suutis ta otsustada millises ta elada tahab aga see ei olnud pildi raamat vaid aja raamat see talle meeldis.

Ühes väikses veidras linnas 9. Härra SealTagaReas

Härra SealTagaReas armastas käia üritustel polnud ju tähtis mis seal räägiti vaid see et seal oleks toolid virna lautud tema muidugi tahtis istuda kõige taga sest seal sai hästi oma mõtteid mõelda ja natuke tukkastaeda kui tahtsid

Ühes väikses veidras linnas 8. Preili JuurdeVõtlik

Preili JuurdeVõtlik armastas koogikesi, tal olid ka oma lemmikud. Tal oli ka muidugi sõber kelle nimi oli preili AllaVõtlik tema aga see vastu ei söönud midagi ta jõi ainult vett. Ta muutus kui luukereks ja kahjuks suri. Aga matuse laual oli tema lemmik kook kahjuks pold ta seda kunagi söönd

Ühes väikses veidras linnas 7. Härra EtteVaatlik ja TahaVaatlik

Härra TahaVaatlik ja härra EtteVaatlik käisid kogu aeg koos, sest ei tea ju kunagi mis sind ees ja taga ootab. Härra TahaVaatlik vaatas alati taha ja härra EtteVaatlik alati ette ja nii käisid kogu aeg. Koos käi9sid nad ka selle pärast et kes teab äkki tuleb seljatagant gorilla või pätt ja kui ette ei näeks võid kukkuda auku kus on näiteks krokodillid.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                 

Ühes väikses veidras linnas 6. Härra SünnipäevaSõber

Härra SünnipäevaSõber armastas sünnipäevi. Ta käis igal sünnipäeval isegi kui ta sinna kutsutud polnud. Kingituste jaoks polnud tal aga nii palju raha nii, et need meisterdas ta ise. Kui aga jõudis kätte ta sõbra sünni päev kinkis ta punase kruusi. Selle kruusiga oli nii, et tema kinkis selle oma sõbrale ja sõber selle talle. Ja nii kogu aeg.

Ühes väikses veidras linnas 5. Härra HirmuHigi

Härra HirmuHigi kartis kõike.Ta kartis hommikul tõusta, sest ta ei teadnud mis teda ees ootab.  Hommikuti peab ta käima iga kord pesemas sest ta on üle keha hirmuhigiga koos.Kui ta kardab siis oli tal valmis ehitatud varjend. Sinna oli ta tassind teleri, tekki, padja ja krõpsud, ning kokat

Ühes väikses veidras linnas 4.Härra PoleHullu

Härra Polehullu ei muretsenud millegi pärast kui härra Koba talle suppi peale ajas andis härra PoleHullu oma suppi talle. Kui Härra PoleHullu hakkas koju minema nägi ta et keegi oli võtnud tema jakki aga ta mõtles ikka pole hullu. Kui ta trammile läks märkas ta et pilet oli vana joppe taskus. Kui tramm peatus hüppas ta välja. Ta sai haiget kuid ütles ikka pole hullu. Kui ta pärast koju jõudis tegi ta kakkaod ja istus diivanile.

Ühes väikses veidras linnas 3. Preili RõõmuRaasuke

Preili RõõmuRaasuke oli alati väga rõõmus, talle meeldis väga varakult ärkata. Ja minna õue ja laulda et ka teised üles ärkaksid. Ühel päeval kinkis välismaa onupoeg talle enda vana jalgratta, preili RõõmuRaasukesele oli väga õnnelik. Igale vastu tuliale näitasta ta valgust silma aga mite paha pärast vaid et ka teised tema uut ratast näeksid.

Ühes väikses veidras linnas 2.Härra LugemisHull

Härra LugemisHull on mees kellele meeldib väga raamatuid lugeda.Piltidega raamatud jätsid ta külmaks. Raamatud tegid härra LugemisHullu rõõmsaks.Kui eemalt tundus ta igav vana härra siis tegelt oli ta elu hoopis põnevam kui mõnel teisel inimesel. Alati oli tema just see kes jõudis kõige varem Raamatukogu ukse taha. Ja igal hommikul kui ta üles ärkas hakkas ta uuesti raamatuid lugema.

Ühes väikses veidras linnas 1.Linn,mille nimi on NummiPea

NummiPeal elasid väga veidrad tüübid .Seal oli linnapeaks KummiPea tema pea oli kummist sammuti ka teama lastel. Nad olid väga targad,sest kummist pähe mahtus palju teadmisi. Nende pead aina venisid ja venisid. NummiPeast sai väga tarkade linn. Seal oli ka kindlasti raamatukogu. Raamatukogus käis ka kindlasti Härra LugemisHull.